2017. aasta kevadel Eestisse saabunud ja Tapal paikneva liitlaste lahingugrupi suuruseks on rohkem kui 1000 liitlassõdurit. Lahingugrupi raamriigiks on Ühendkuningriik, kelle üksuste käsutuses on tankid, jalaväe lahingumasinad ning liikursuurtükid. Lisaks Ühendkuningriigile panustab lahingugruppi kompanii suuruse üksusega Prantsusmaa. Liitlaste lahingugrupp on integreeritud Eesti Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisu.
Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi eesmärgiks on demonstreerida liitlaste solidaarsust, tugevdada NATO kollektiivset kaitsevõimet Eestis ning seeläbi heidutada Venemaa Föderatsiooni vaenulike eesmärkide saavutamisel. Teisalt on NATO lahingugruppi kuuluvad liitlasväed vajadusel valmis koos Eesti kaitseväelastega seisma vastu Venemaa Föderatsiooni sõjalisele rünnakule Eesti vastu.
Varasematel aastatel on Tapal paiknevasse NATO lahingugruppi panustanud veel ka Belgia, Island ja Taani.
Jälgi liitlaste lahingugruppi sotsiaalmeedias
Eesti kaitseks määratud brigaad
2022. aasta Madridi tippkohtumisel otsustati NATO idatiiva riikide kaitseks määrata täiendavalt brigaadisuurused üksused. Ühendkuningriik andis 2022. aastal lubaduse olla Eesti jaoks mõeldud tugevdusbrigaadi juhtriik ning määrata Eesti kaitseks üksuse, mis paikneb alaliselt Ühendkuningriigis ning mida siirdatakse Eestisse kriisi või konflikti korral ja regulaarselt õppuste käigus.
Alates 2025. aasta suvest on Ühendkuningriigis Eesti tugevduseks kõrges valmiduses Ühendkuningriigi 4. brigaad.
Viimati uuendatud 27.04.2026
