Aasta reservväelase ja reservüksuse tunnustamine

Esmakordselt 2025. aasta juunis toimunud sündmusel tunnustas Eesti Vabariigi president Alar Karis aasta reservväelasi ning rõhutas, et rahvas ja tema kaitsevägi peavad olema läbipõimunud. Aasta reservväelase tunnustuse pälvis kapral Ilmar Vessin ning aasta reservüksuse tiitel omistati diviisi õhutõrjepatareile. Lisaks anti üle ergutuspreemiad leitnant Elmo Mölderile, kapten Igor Kopõtinile ja lipnik Siim Kruusmannile.  

Aasta reservväelaseks valitud kapral Ilmar Vessin on Põhja maakaitseringkonna tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) üksuses. Kapral Vessin toetab Kaitseliidu erinevaid üksuseid IT-alaste küsimustega, on riigikaitseõpetaja ning on juba sellel aastal ligi 400 tundi vabatahtlikult panustanud Kaitseliidu ja kaitseväe tegevusse.  ​​

Aasta reservüksuse tiitli pälvis diviisi õhutõrjepatarei, mille liikmed suhtlevad pea iganädalaselt, käies vabatahtlikult õppekogunemistel, ja kelle reservväelaste osalusprotsent on erinevatel kaitseväe õppustel püsinud läbivalt 90 protsendi juures. 

„Tänavu on üle 10 000 reservväelase andnud oma väärtusliku aja riigikaitsesse, näidates üles erakordset panust ja kodanikukohustust. Just nende aktiivsus ja pühendumus kindlustab meie tugeva, enesekindla riigi, mille kaitsevõimega peab arvestama iga vaenlane,” ütles Kaitseressursside Ameti reservteenistuse büroo juhataja Rainer Järvela.  

 „Tunnustatud reservväelane ja üksus on eeskujuks teistelegi. Küll aga kulgeb reservteenistus kõige paremini siis, kui „tagalas“ on asjad korras. Pered, sõbrad, tööandjad, kool ja kõik muu on reservväelase eemalolekuga mõjutatud,“ lisas Järvela ja ütles, et nende osapoolte suhtumine mõjutab otseselt ka reservväelaste enda tahet panustada. 

„Nii püsib kõige paremini rahva kaitsetahe, enesekindlus ja võitlusvaim. Kõige ehedamini peegeldubki see läbipõimutus meie reservväelastes, kes igapäevaselt on kontoritöötajad, õpetajad, ettevõtjad, aga perioodiliselt ka riigikaitsjad. iga okas loeb ja iga reservväelane on võitja. Selle näitamiseks tunnustame teid, kes te olete olnud eelmisel aastal eriti silmapaistvad ning kes te olete eeskujuks teistele reservväelastele ja meile kõigile. Erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole meie reservvägi mingi tagavara- või varuvägi. Ta on meie võitlusvõimeline vägi. Meie rahva vägi – seesama, mis võitis juba kunagi ka vabadussõja. Meie reservvägi peabki olema lahinguvalmis. Seetõttu on oluline, et reservväelased tuleks tihti kokku, lihviks oma sõjapidamise oskusi ning tutvuks uue relvastuse ja tehnikaga,” sõnas riigipea tunnustust üle andnud Eesti Vabariigi president Alar Karis. 

„On ütlematagi selge, et õppekogunemine ei anna ainult palju kasulikku reservväelasele, vaid ka reservväelane annab oma teenistusega palju kaitseväele. Peab ju kaitsevägigi käima kaasas moodsate arengutega tsiviilmaailmas – meditsiinis, infotehnoloogia- ja kübervaldkonnas, inseneriteadustes või robootikas. Erinevad tsiviilmaailma teadmised ja oskused aitavad kaitseväelgi olla leidlikum, nutikam ja lahinguväljal mõjusam. Tänu teile suudab meie kaitsevägi 'võita vaenlast kangemat ja rangemat', nagu ütleb tuntud rivilaulu salm,” lausus riigipea ning tänas reservväelasi ja nende lähedasi panuse eest Eesti riigikaitsesse.

Aasta reservväelase peapreemiaks on 5000 eurot, ergutuspreemiad 1000 eurot ning aasta reservüksuse rahaline preemia on vastavalt üksuse suurusele ühistegevuse korraldamiseks 4500 eurot. Tunnustamist rahastatakse Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse (RKESA) hallatavast Reservväelaste Fondist. Laureaadid valiti kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti ja RKESA esindajatest koosneva komisjoni poolt.   

Lisaks presidendile tunnustas reservväelasi ka kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, Kaitseliidu ülem​​ kindralmajor Ilmar Tamm ja RKESA nõukogu esimees Toomas Luman.