Aruande koostamiseks vaadati läbi dokumente mõlema asutuse dokumendihaldussüsteemidest, salastatud teabe registritest, e-postkastidest ja muudest ametlikest keskkondadest. Töörühma fookuses oli Ukraina abistamisega seotud ettevõtete dokumentatsioon. Töörühma fookuses ei olnud võimalike õigusrikkumiste või üksikisikute vastutuse väljaselgitamine, nende küsimustega tegelevad edasi uurimisasutused, kellega tehakse igakülgset koostööd.
„Alates täiemahulise sõja algusest on Ukraina saanud ainuüksi välisvahendite programmi kaudu moona 346 miljoni euro eest ja arvestades seda, mis on kaalul, on võetud riskid ennast õigustanud. Kuid Ukraina toetamine ei tähenda ainult abi andmist, vaid ka vastutust selle eest, et abi jõuaks tõhusalt abivajajani. Peame oma kodutöö korralikult ära tegema, tundma partnereid, hindama riske põhjalikumalt ja tagama, et otsused oleksid põhjendatud ja dokumenteeritud korrektselt ja õigeaegselt,“ ütles kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Mäe, kelle sõnul on kaitseministeeriumi ülesanne tagada, et edaspidi toetaksid protsessid nii abi kiirust kui ka selle usaldusväärsust.
Euroopa Rahurahastu toel sõlmiti lepingud olukorras, kus Ukraina relvajõudude vajadus laskemoona järele oli vahetu ning Euroopa Liidu liikmesriikidelt oodati kiiret reageerimist. Kriitilistes tingimustes tegutsemisest hoolimata on RKIK Rahurahastu lõpparuande kohaselt ainuüksi Ukraina relvajõududele projekti raames edukalt tarninud kokku 93 268 ühikut laskemoona koguväärtusega ligi 145 miljonit eurot.
Aruandes rõhutatakse, et turul oli toona lühikeses ajaraamis sobivat moona pakkuvaid partnereid vähe ning varasem koostöökogemus nendega puudus, mistõttu kaasnes tehingutega paratamatult kõrgem risk. Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustel puudus varasem praktika sarnases turuolukorras ja ajaraamis tehingute tegemiseks ning kiireloomuline otsustusprotsess kujunes paljuski töö käigus.
Töörühma olulisemad märkused:
- Lepingupartnerite valiku põhjendused ja riskihinnangud oleksid pidanud olema põhjalikumad ja neid ei olnud dokumenteeritud süsteemselt. Vastavad dokumendid ei olnud alati leitavad ega seotud konkreetsete lepingute ja otsustega.
- RKIK-il puudub õiguslik alus ja vajalik andmekogude ligipääs iseseisva taustakontrolli läbiviimiseks.
- Erandhangete puhul vajab riskide maandamine tugevamat raamistikku ja kõrgema riskiga tehingutes peab olema veelgi tugevam kontrolliprotseduur.
- Otsustuskoosolekute protokollid ei kajasta alati arutelu sisu ega otsuste põhjendusi.
- Tundlikumate teemade puhul ei ole alati võimalik tuvastada arutelu sisu ega otsustamisel osalenud inimesi.
- Otsustuskoosolekutele esitatavate märgukirjade kvaliteet on olnud ebaühtlane. Märgukirjad ei sisalda alati piisavat taustainfot, otsustamiseks vajalikke fakte ega riskide kirjeldust.
- Päevakavaväliseid otsuseid on tehtud ilma piisava kirjaliku aluseta.
- Inspektsioonidega seotud lähetuste kokkuvõtted ei ole olnud järjepidevalt registreeritud.
- Teabehalduse ja infoturbenõuete ühtne järgimine ei ole olnud tagatud.
- Olulist tööalast teavet, korraldusi ja otsuseid ei ole eri suhtluskanalites järjepidevalt dokumenteeritud.
Tippjuhid ei ole järjepidevalt edastanud olulisi e-kirju registreerimiseks.
Kokkuvõttes toob töörühm välja:
- Dataseli lepingutega seotud dokumentatsioon ja info ei olnud täies ulatuses registreeritud, leitav ega kontrollitav. See raskendas töörühma tööd ja tehingute kontrollimist, kuid puudused ei olnud sellise ulatusega, mis oleks muutnud tehingute õiguspärasuse kontrollimise võimatuks. Olemasolev dokumentatsioon ja teave olid kontrollitavad ning seni registreerimata dokumendid said töörühma töö käigus registreeritud või süsteemselt talletatud. Töörühm ei tuvastanud dokumentatsiooni või kirjavahetuse tahtlikku varjamist ega kustutamist.
- Lepingupartneritega kontakti loomist, nende valikut ja taustakontrolli ei olnud süsteemselt dokumenteeritud. Esimene tuvastatud infovahetus Dataseli vahendajaga pärineb 1. detsembrist 2023, kuid töörühm ei saanud olemasoleva info põhjal kinnitada, et tegemist oli esimese kontaktiga.
- Kaitseministeeriumi valitsemisala otsustusprotsessid on reguleeritud ja rollid selged, kuid otsuste sisulist kvaliteeti tuleb tõsta ja otsuseid paremini dokumenteerida. Otsused ise olid arusaadavad ja formaalselt dokumenteeritud, kuid protokollide lakoonilisus ei võimaldanud hinnata arutelude põhjalikkust, võimalikke eriarvamusi ega otsuste aluseks olnud kaalutlusi. Samuti vajavad paremat dokumenteerimist väljaspool tavapärast otsustusprotsessi tehtavad otsused. Märgukirjadele tuleb kehtestada ühtsed kvaliteedinõuded.
- Dataseliga tehingud ja rahastamisinstrumendi valik otsustati kooskõlas kaitseministeeriumi valitsemisala otsustusprotsessiga. Töörühma hinnangul oleks kõrge riskiga tehingute puhul olnud põhjendatud põhjalikumad partneripõhised riskihinnangud.
Tehingute otsustusprotsess ja lepingute sõlmimine vastasid üldjoontes kehtivatele nõuetele. Lepingutele eelnenud otsustusprotsess, läbirääkimised ja lepingute tingimused olid kooskõlas RKIK-i pädevuse, hankekorra ja kohalduvate õigusaktidega.
Aruandest selgub, et viie Dataseliga sõlmitud lepingu puhul ei olnud tegu üksiku ebaõnnestunud tarnega, vaid 2025. aasta jooksul järk-järgult mitmest lepingust tulenevate tarnijapõhiste riskidega. Need realiseerusid seoses ettevõtte tegeliku tarnevõime, komponentide kättesaadavuse ja tarneaegadest kinnipidamisega. Ettemakseid tehti iga lepingu alusel eraldiseisvalt, vastavalt konkreetses lepingus ette nähtud tähtajale. Kuna maksed tehti lühikese aja jooksul, ei olnud RKIK-il järgmiste maksekohustuste täitmise hetkeks võimalik lepingupartneri tarneviivitusi ja kauba mittevastavust tuvastada.
Kuna aruanne sisaldab viiteid lepingutele ja ettevõtetele, millega sõlmitud lepingud ei ole konfidentsiaalsusklausli tõttu avalikud, ei ole aruande tekst täies mahus avalik, kuid kaitseministeerium teeb endast oleneva, et tutvustada aruande tulemusi kõigile osapooltele.
