„Meie kõige olulisem ülesanne eelolevat talve silmas pidades on tagada Ukrainale kriitiliselt vajalik sõjaline abi. See tähendab meie Eesti-poolsete abikohustuste täitmist ja 90 miljardi euro suuruse Ukraina toetuslaenu viivitamatut kasutuselevõttu,“ lisas ta.
Eesti toetab kahepoolselt jätkuvalt Ukrainat sõjalise abiga vähemalt 0,25% ulatuses SKP-st aastas.
Eesti rõhutas vajadust jätkata ka arutelu Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtu üle, et tagada ulatuslikum ja veelgi püsivam Ukraina toetamine.Käesoleva aasta mais võttis Riigikogu vastu seaduse, mis võimaldab võtta Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks kasutusele Venemaa Föderatsiooni isikute varad, mis on rahvusvaheliste sanktsioonide alusel külmutatud.
Teise olulise teemana käsitleti Venemaa sabotaažiakte Euroopa Liidu riikides. „Venemaa on intensiivistanud ohtlikke provokatsioone Euroopas. Sellele on vaja reageerida rakendades jõulisi sanktsioone, sealhulgas piirates Euroopa Liidu üleselt Vene Föderatsiooni kodanikele turismiviisade väljastamist. Peame meeles pidama, et Venemaa soovib oma provokatsioonidega õõnestada meie kollektiivset toetust Ukrainale külvates ebakindlust meie ühiskondades ja omavahelistes suhetes liitlaste-partneritega ning võimendades eskalatsioonihirmu. Meie toetus Ukrainale on vankumatu,“ ütles kaitseminister.
Kaitseministrid said tänasel kohtumisel ülevaate ka Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) kaitsevalmiduse raportist. Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsekulutused, võimearendus ja kaitsetööstuse tootmisvõime kasvavad kiiresti, kuid on vaja veel tõhustada liikmesriikide koostööd selle nimel, et oleks kindlustatud piisav hulk valmiduses ja siiratavaid relvajõude.
Fotod EL kaitseministrite kohtumiselt.
Lisainfo: [email protected]
