„Balti riikide julgeolek on lahutamatult seotud ning piirkonna kaitsevõime tugevdamine eeldab tihedat koostööd – Venemaa diplomaatiline ja sõjaline agressiivsus näitab, mis on kaalul. Selleks, et oma riike ohtlikus ja ettearvamatus julgeolekukeskkonnas edukalt kaitsta, oleme sunnitud investeerima vähemalt 5% sõjalisse kaitsesse,“ kommenteeris Eesti kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Mäe.
Kantsler rõhutas, et kuna ohud meie ümber kasvavad, peame liitlastena tagama kaitsekulutuste püsimise vähemalt praegusel tasemel ja kiirendama nii valmiduse tõstmist kui kriitiliste võimete arendust, et olla alati valmis võimalikke ohte tõrjuma.
Kohtumisel oli kesksel kohal vajadus kiirendada Balti kaitsevööndi arendamist. Tegemist on tervikliku meetmete kogumiga, millega piiratakse vastase sõjalist liikuvust Balti riikide idapiiril. Sellega haakuvalt arutati nii NATO idatiiva heidutusalgatuse (Eastern FlankDeterrence Initiative) kui Euroopa Liidu algatusega Eastern FlankWatch seonduvaid arenguid.
„Balti riigid kannavad põhivastutust oma riigikaitse eest, aga meie idapiir on kogu NATO ja Euroopa Liidu piir. NATO liitlasväed panustavad igapäevaselt veenvasse tõkestusheidutusse Balti riikides. Aga ka Euroopa Liidu rahaline toetus, eriti droonitõrje valdkonnas, on praegu äärmiselt oluline. Jätkame tööd selle nimel,“ sõnas kantsler Mäe.